Viis müüti jämesoolevähi sõeluuringu kohta

Viis müüti jämesoolevähi sõeluuringu kohta

Eestis avastatakse aastas ligikaudu 1000 jämesoolevähi esmajuhtu ning enamik neist juba hilisemates staadiumites. 60% vähijuhtumitest saaks aga ennetada sõeluuringutega, kuid kahjuks jõuavad jämesoolevähi kontrolli vaid 46% kutsututest. Põhjuseks on madal terviseteadlikkus, aga ka põhjendamatu hirm uuringu ees. Ida-Tallinna keskhaigla gastroenteroloogiakeskuse õde Jaanika Survo lükkab ümber viis müüti sõeluuringu kohta.

Kui mul on tervis korras, siis ma ei pea jämesoolevähi sõeluuringul osalema

Vastupidi, sõeluuringu mõte on kutsuda just terveid ja kaebusteta inimesi, et tabada vähk ja vähieelne seisund võimalikult varakult. Tervena kontrollis käimine on seda olulisem, et jämesoolevähk areneb tavaliselt nii-öelda hääletult, kaebusteta ja aastate jooksul. Seega on ennetus väga oluline ning tervisekontrolli tuleks minna enne kui tekivad kaebused.

Tervishoiutöötajate, eelkõige perearsti ja pereõe ülesanne on patsiendile selgitada sõeluuringute osalemise olulisust. Sõeluuring kingib su elule aastaid ning sellega teed sa kingituse enda tervisele.

Positiivne peitvere test tähendab kindlasti jämesoolevähki

Jämesoolevähi sõeluuringu esmatest on peitvere test, millega vaadatakse peitvere ehk inimesele silmaga mittenähtava vere sisaldust väljaheitest. Väljaheite proovi saab võtta kodus ning seejärel tuleb see saata postiga laborisse. Proovi saatmise postikulu on eelnevalt tasutud ja lisakulutusi proovi saatmisega ei kaasne. Testi tegemisel on oluline võtta proovimaterjal korrektselt vastavalt juhistele ja saata see esimesel võimalusel posti teel laborisse, sest proovi säilivusaeg on toatemperatuuril vaid viis päeva. Enne proovi saatmist tuleb proovinõud hoida lekkimiskindlas ümbrikus külmkapis. Väljaheiteproovi võtmise komplekti saab oma perearstilt.

Positiivne peitvere test tähendab, et patsiendi väljaheites on silmaga mittenähtavat verd üle normi. Järgmisena on vaja teha sooleuuring ehk koloskoopia ja jämesool üle kontrollida. Postiivse peitvere testi tulemusi mõjutavad ka teised faktorid, näiteks igemehaigused, seedetrakti haavandid, hemorroidid jne, kuid see ei tähenda koheselt vähidiagnoosi. Peitveri on veritsus seedetraktist, mida inimene ei näe ja ka terved inimesed eritavad väljaheitega iga päev vähesel määral verd.

Koloskoopia on valus ja ebamugav uuring

Koloskoopia on endoskoopiline jämesoole uuring, mille eesmärk on hinnata jämesoole limaskesta. Uuringu toimub pärasoole kaudu ning kestab umbes 30-45 minutit.

Koloskoopia uuring ei ole iseenesest meeldiv, aga kindlasti ei pea valu kartma. Soole limaskest valu ei tunne, ebameeldivust tekitab soolevenitus, mis on tingitud koloskoobi edasi viimisest sooles ja sisseviidud õhust.

Eestis on korraldatud mitmeid valutu koloskoopia koolitusi ja kasutatakse tehnikaid, mis vähendavad oluliselt ebamugavustunnet ja gaasist tekkivat ebamugavust. Lähtume uuringul patsiendi varasemast anamneesist, teostatud kõhukoopa lõikustest ja selgitame põhjalikult uuringu käiku.

Tihtipeale ütlevad patsiendid hiljem, et lahtisti joomine ja soole puhastamine enne koloskoopiat on ebameeldivam, kui uuring ise ja hirm oli asjatu.

Väga oluline on pidada seitse päeva enne uuringut kiudainete vaest dieeti ehk menüüst kõrvaldada puu, juur- ja köögiviljad, seemned, pähklid, täistera pudrud jne, sest need jätavad soolde jääke, mida lahtisti ei puhasta ning olulised muutused võivad jääda märkamata. Lisaks juua lahtistit ettenähtud ajal ja kogustes. Koloskoopia tegemise päeval ei tohiks süüa, sest see tagab soole puhtuse, mis on koloskoopia uuringu kvaliteedi ja veetehnikaga uuringu teostamise aluseks. Samas kohe peale uuringut võib jälle süüa ja juua.

Kui arst helistab peale koloskoopia uuringut, siis on mul kindlasti jämesoolevähk

Koloskoopia leiu suulise vastuse saab patsient juba uuringu lõpus, kus arst kirjeldab, mida uuringu käigus nähti. Uuringu tulemusi, ka siis kui jämesool oli haigusliku leiuta, saab vaadata patsiendiportaalis digilugu.ee. See räägitakse alati patsiendile uuringu lõpus ka üle. 

Juhul kui uuringu ajal leiti ja eemaldati polüüpe, mis lähevad laborisse, siis histoloogilise vastusega võib minna 2-4 nädalat. Muretseda see aeg pole tarvis! Esimese hinnangu annab arst visuaalse leiu järgi ning labor kinnitab histoloogilselt.

Kui arst saab visuaalselt hinnata, et tegemist on vähiga või tal on vähi kahtlus, siis suunatakse patsient edasistele uuringutele.

Kui ma olen varasemalt kord juba sõeluuringul osalenud, siis ma ei pea sellel aastal uuesti tulema.

Juhul kui peitvere test on negatiivne, saadetakse kutse kahe aasta pärast uuesti.

Juhul kui peitvere test on osutunud positiivseks ja olete sõeluuringu koloskoopial osalenud, soovitab uuringut teostanud arst uue aja lähtuvalt koloskoopia leiust.

Igal juhul on oluline osaleda regulaarselt sõeluuringutel, et kaitsta oma tervist. Seega soovitan hoida silma peal, mis aastal sündinud inimesi tänavu sõeluuringule oodatakse.

Infokasti:

Kuidas käib peitvere testi võtmine?

Lisaks jämesoolevähi sõeluuringule on oluline regulaarselt osaleda ka emakakaela- ja rinnavähi sõeluuringul.

Jämesoolevähi sõeluuringule oodatakse 2023. aastal 60–69-aastased mehi ja naisi sünniaastaga 1955, 1957, 1959, 1961, 1963.

Rinnavähi sõeluuringule oodatakse 2023. aastal naisi sünniaastaga 1955, 1957, 1959, 1961, 1963, 1965, 1967, 1969, 1971, 1973.

Emakakaelavähi sõeluuringule oodatakse 2023. aastal 30–65-aastased naisi sünniaastaga 1958, 1963, 1968, 1973, 1978, 1983, 1988, 1993.

Rinna- ja emakakaelavähi sõeluuringut teostavate raviasutuste kontaktid ja mammograafiabusside ajakava leiab SIIT.

Kutse sõeluuringule on leitav patsiendiportaalist www.digilugu.ee (Terviseandmed → Saatekirjad). Sõeluuringute kohta saab lisainfot küsida oma perearstilt või kirjutades info@haigekassa.ee ning helistades 669 6630.